Animatsioon “Mis juhtus merel?”
Animatsiooni liigi valik ja põhjendus
Meie grupp valis filmitegelasteks ümarnukud - legonukud ja -klotsid. Üheks oluliseks põhjuseks oli, et kõigil meil on kodus lastel erinevad legokomplektid erinevate tegelastega. Määravaks sai asjaolu, et tegelaste päid sai vahetada ja siis muutus ka näoilme. Samuti sai vahetada riideid ja muid detaile ning nukke oli võimalik asetada erinevatesse asenditesse.
Jagasime oma kodulegode pilte ja nende alusel koostasime filmi stsenaariumi. Süžeed koostades mõtlesime ka oma rühma lastele ja kodus ootavatele isiklikele lastele.
Vahendid
TEHNILISED
Meie grupp kasutas animatsiooni loomiseks Canoni fotoaparaati, statiivi, movie makerit, helide otsimiseks erinevaid keskkondi, kõrvaklappe, heli salvestamiseks nutiseadet, helide töötlemine audacity.
DEKORATSIOONID
Taevas - sinine sall ja aluseks riiul, meri - sinine fliisriie laua peal, paberist kollane päike, nööpnõelad päikese kinnituseks, suur laev, päästepaat, paat.
NÄITLEJAD
3 tüdrukut, 4 poissi, hai, erinevate emotsioonidega näod, joogikruusid, müts, kõrvaklapid, raadiosaatjad (2tk), päästevestid (2tk), lestad, kiiver, hapnikuballoon, prillid, detailide kinnituseks näts.
Lühistsenaarium
ALGUS
Laev on merel. Rahvas pidutseb laeva tekil.
TEGEVUS
Korraga kaotab üks noormeestest tasakaalu ning kukub üle parda ääre vette. Hüüab appi.Teised märkavad, kutsuvad raadiosaatjaga abi.
KULMINATSIOON
Korraga ilmub vette ka haikala, kes õnneks vetelpääste paadi tulekul eemaldus. Vetelpääste paneb vahendid selga ning hüppab vette. Vetelpääste tõmbab noormehe paati ning sõidab minema.
LÕPP
Järgmisel päeval sõidab see noormees tüdrukuga merel, mõlemal päästevestid seljas. Ilmub kiri “Kui paadiga lähed merele, siis päästevest tõmba kerele!”. Lõpusubtiitrid.
Storyboard
Meie rühm lähenes selle filmi tegemisele loominguliselt. Me ei joonistanud ega kirjutanud kaadreid paberile. Leppisime süžee, dekoratsioonide ja vahendite osas kokku ja edasi toimetasime arutledes ja loovalt tegelastega mängides.
ALGUSE SUBTIITRID
Kaadrisse ilmub kiri: Mis juhtus merel?
Heli: Algul kostub vaikselt inimeste hääled ja vaikselt muusikat.
1.KAADER
Kaadris on meri, taevas ja päike. Kaadri servast paistab laeva nina. Laev liigub vaikselt kaadrisse. Laeva ninas on mütsi ja kõrvaklappidega mees. Laeva juhib mees, kes algul ei paista. Üleval tekil tantsivad tüdrukud, kellest kahel on käes joogikruusid. Nende kõrval on joogikruusiga mees. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.
Heli: inimeste hääled ja vaikne muusika.
2.KAADER
Kaamera liigub (zooming) tegelastele lähemale. Mees astub mõne sammu reelingule lähemale. Kõigepealt kukub joogitass merre. Mees kummardub ja kukub ise ka vette. Teised tegelased pööravad pea ja keha uppuja suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.
Heli: kostub sups ja appi-appi hüüe.
3.KAADER
Kaamera liigub (zooming) laeva ninas oleva mehe poole. Mees võtab peast kõrvaklapid ja haarab maast raadiosaatja ning paneb selle kõrva juurde.Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.
Heli: kostub raadiosaatja segane vestlus ja kohe seejärel mehe appihüüd.
4.KAADER
Kaamera liigub (zooming) alla merele ja uppujale lähemale. Läheneb Haikala, kes kaob lainetesse ja ilmub jälle nähtavale. Vahepeal näitab hai hambaid. Hai ujub kaadrist välja. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.
Heli: muusika - ohtlik, hirmus
Kohe ilmub kaadrisse päästepaat päästjaga.
Heli: paadimootori mürin.
5.KAADER
Kaamera liigub uppujale ja paadile lähemale. Mees paadis võtab peast kiivri, paneb selga hapnikuballooni, pähe kiivri, jalga lestad ja hüppab tagurpidi vette. ujub uppujani, toob uppuja paati. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.
Heli: action muusika.
Seejärel sõidab paat minema.
Heli: paadimootori põrin.
6.KAADER
Kaamera liigub merelainete suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.
Heli: merekohin, lainete loksumine ja kajakate kisa.
7.KAADER
taustaks on meri (rahulik), taevas ja veidi paistavad päikese kiired. Päike tõuseb. Läheneb paat kahe sõitjaga - mees ja naine. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.
Heli: meloodia - rahulik ja voolav.
8.KAADER
Kaamera liigub paadile lähemale. paadisolijad sõidavad. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.
Heli: eelmise kaadri meloodia läheb edasi filmi lõpuni.
9.KAADER
Sõitjad on kaadrist lahkunud. on meri ja taevas ja päike. Ilmub kiri: kui paadiga lähed merele, siis päästevest pane kerele.
LÕPUSUBTIITRID
Ilmub kiri: nukkudega mängisid ja tegijate nimed. Muusika leidmise keskkondade lingid. Kool ja aasta.
Eesmärgid, mida animatsiooni loomine toetab
Laps oskab tehniliste vahenditega eksperimenteerida (digifotoaparaat, mikrofon, arvuti).
Laps teab kuidas animatsiooni luuakse.
Lapsel arenevad analüüsi- ja arutlemisoskused.
Lapsel arenevad kannatlikkus ja keskendumisvõime.
Laps oskab koos kaaslastega tegutseda ühise eesmärgi nimel.
Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
Lapsel areneb kuulamis ja vaatamisoskus.
Loodud animatsiooni kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis
VALDKOND - Keel ja kõne
EESMÄRK - Laps jutustab oma kogemustest filmis nähtud episoodide üle.
TEGEVUS - Filmi “Mis juhtus merel?” vaatamine. Laste jutustamine: Mis filmis toimus? Miks see juhtus? Kuidas see olukord lahenes?
VALDKOND - Meediakasvatus ja mänguoskus.
EESMÄRK - Laps mõistab kuidas nukud filmis liikuma pannakse. Laps mängib erinevaid rolle (fotograaf, näitleja, arvutitehnik, helilooja).
TEGEVUS - Lapsed liigutavad legovahendeid ja pildistavad digikaameraga. Pärast laevad pildid koos õpetajaga arvutisse, otsivad juurde sobiva heli, muusika.
VALDKOND - Meisterdamine
EESMÄRK - Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
TEGEVUS - Lapsed meisterdavad dekoratsioonid, ehitavad laeva ja valivad tegelased ning nendele sobivad aksessuaarid.
VALDKOND - Mina ja keskkond
EESMÄRK - Laps teab kuidas merel ohutult käituda.
TEGEVUS - Arutlemine-vestlemine: Mis juhtus? Miks nii juhtus? Mis meeldis? Mis põnevust tekitas? Mis ei meeldinud?
Animatsiooni protsessi analüüs.
RÜHMAKAASLASTE TEGEVUSE ANALÜÜS
Kuna meil on juba nn sissetöötatud rühm, siis koostöö toimis. Jäid ära lisapinged, mis tekivad uute grupikaaslastega koos tööd tehes, kuna ei tunne inimest, tema tõekspidamisi ja koos tegutsemise soovi. Keskendusime loovusele. Kõik meie grupis lõid filmi valmimisele aktiivselt kaasa: kes tõi materjali, kellel ideed, mõtted, sõnaline osa, kes tundis tehnikat ja töötlusprogramme, kes seadis dekoratsioone ja näitlejaid.
TEKKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS
Tehnikaga töö (pildistamine, montaaž) jäi rohkem Karini teostada. Arvan, et selle tõttu saime oma töö õigeks ajaks valmis ja pildimaterjal oli tehtud ühtlasemalt. Mina nägin filmiloomise protsessi esmakordselt. Ka Movie Maker´i programmiga ei ole ma enne kokku puutunud. Sellepärast oli kõrvaltvaatajana kaasalöömine parim, sest sain tähtsamad asjad endale üles tähendada ja mul on olemas spikrid, millele toetuda, kui kodus ja lasteaias lastega koos mõne filmi kokku pusin.
Pildistamisel jäid mõned pildid kollased. Muutsime need pilditöötlustarkvaraga ühtlasemaks.
Piltide ritta seadmisel avastasime, et mees kadus liiga ruttu. Oleks võinud kasutada nätsu abi ja kinnitada ta laeva külge ning teha veel üks pilt lisaks.
Kõige rohkem aega võttis sobiva heli leidmine. Otsisime suure arvutiga, mobiiliga ja sülearvutiga.
Lõppkokkuvõttes suutsime kõik probleemid lahendada ja nii mõnegi üle saab siiani nalja visata.
Näiteks: on uppujal paati minnes jalad tagurpidi.
SOOVITUSED, MÕTTED, IDEED TULEVIKUKS
Soovitan edaspidigi rühmatööd kasutada, kuna tegijad on erinevate oskustega. Sel juhul nõrgem õpib ja tugevam õpetab. Vähese kogemusega on teinekord head ideed, aga oskajam hoiab tempot.
Selle kursuse raames valmib hulk häid animatsioone. Oleks tore luua nende leidmiseks järjehoidja.
OLI TORE KOGEMUS!!!
