Pilditöötlustarkvara analüüs

Õppeaines
Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis
vaatlesime erinevate pilditöötlustarkvarade võimalusi.
Mina, Karin, Ege ja Tuuli uurisime DrPic programmi.

Pilditöötlustarkvara DrPici analüüs.
Võimalused

• muuta pildi suurust (protsentidega)
• lõigata
• pöörata (90/180 c)
• kontrasti muuta
• pildile ise midagi joonistada
• pilti automaatselt parandada (autofix)
• teksti lisada
• polaroid
• õli maali effekt
• muuta must-valgeks

Erinevad seadmed

DrPic keskkonda saab kasutada internetipõhiselt tahvel-, laua- või sülearvutis.

Plussid

• lihtne kasutada
• suured ikoonid
• liikudes noolega ikoonile, tuleb selgitus
• iga ikooni juures on küsimärk abi saamiseks
• kergesti pääseb originaalpildi juurde tagasi
• erinevad variandid salvestamiseks: arvutisse, veebi, salvestusseadmele
• võimalus kasutada faililaiendeid: jpg, bmp, gif, png

Miinused

• ei tööta korrektselt - kohati vead sees (pilt kaob ära)
• vähe võimalusi - igav ja tavapärane
• ainult ühe sammu saab tagasi võtta
• reklaam häirib
• selekteerida saab ainult kandilist kuju
• lisades pildile teksti, ei saa kirjutada ridasid üksteise alla - lause otsad jäävad üle pildi serva

Erilised funktsioonid

• keskendunud piltide suuruse vähendamisele
• töötluse poole pealt ei saa kahjuks ühtegi erilist funktsiooni välja tuua

Kasutamine õppeprotsessis

1.Ainevaldkond, õpiväljund, eesmärk

• Kunst - piltide/plakatite kujundamine - laps loob jõulupeo (teatri, emadepäevapeo jms) kuulutuse
• Kunst - õlimaali tutvustamine - laps teeb vahet erinevatel maalimise tehnikatel
• Matemaatika - kujundite joonistamine - laps tunneb kujundeid: ring, ruut, kolmnurk, ristkülik
• Matemaatika - suurem-väiksem - laps oskab kasutada mõisteid suurem-väiksem
• Matemaatika - pildil orienteerumine - laps tunneb mõisteid: üleval-all, paremal-vasakul, nurgas, servas
• Keel ja kõne - tähtede ja sõnade kirjutamine - laps kirjutab lühikesi kahesilbilisi sõnu

2.Kuidas lapsi kaasata?

• kutsuda lapsi mängima erinevaid rolle: fotograaf, kunstnik, dekoraator jne
• lapsed töötlevad enda pildistatud ja teiste pilte
• lapsed pildistavad ja töötlevad oma joonistusi

3.Millega arvestada laste kaasamisel?

• keskkond on inglise keelne
• lehel on palju reklaami
• keskkond ei ole lapsesõbralik (kasutamine keeruline)
• õpetaja abi ja suunamine on vajalik

3. minuti videode analüüs

Õppeainetes
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud
Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis
analüüsime kuue erineva veebipõhise õppekeskkonna videoklippi.

Õpetaja võimalused
Moodle

• luua ja laadida õppematerjale
• viia läbi õpitegevusi
• kujundada ja seadistada kursust
• hinnata õppijaid
• tekitada vajalikke aruandeid

EduFeedr

• lugeda ja laadida üles õppematerjale
• jagada kogemusi
• luua sarnaste huvidega kogukond

Repositoorium

• hoida oma õppevara ja jagada seda teistega
• otsida õppematerjale ja laadida arvutisse
• hinnata ja kommenteerida teiste materjale

Koolielu

• leida põnevat õppevara valdkondade kaupa
• lisada ise õppematerjale
• olla kursis uudistega haridusmaastikul

eDidaktikum

• teadmisi jagada
• lisada materjale ja neid teistega jagada
• konverentside toimumise infot lugeda
• uudiseid lugeda/jagada

LeMill

• leiab materjale vanuse ja kategooriate järgi
• ise materjale lisada
• luua ise gruppe
• leida materjale meetodite järgi

Ühe klipi analüüs - Koolielu
Meeldis, et kohe algul on välja toodud võimalused, mis annavad keskkonnast hea ülevaate. Ekraanisalvestus on tehtud veebipõhise programmiga screencast-o-matic. Ekraanipilt on fookuses ja kvaliteetne. 
Videorütm on veidi omapärane. Kui pealelugeja räägib võimalustest, siis ekraanil toimub midagi, millest sooviksin lähemalt kuulda. Video lõpus on küll ekraanil pilt ja tegevus, kuid ei ole selgitusi ega teksti. Video tempo on rahulik , mis tagab hea jälgitavuse ja kaasamõtlemise. 

3. minuti video tegemine

Mina, Elise-Marit, Merliin ja Kati koostasime õppeaines
Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud
Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis
e-õppe repositooriumi tutvustuse.

Selle grupitööga sain omamoodi kogemuse. Kuna puutun päevaõppe tudengitega vähe kokku, siis tundsin end selle ülesande lahendamisel ebakindlalt. Kuidas võtta ühendust grupiliikmetega, kelledest ei tea midagi? Õnneks oli mul ühe tüdruku meili aadress. Kui olin repositooriumi keskkonnaga veidi tutvunud, tegin sellest kokkuvõtte ning saatsin Eliise-Maritile, kes edastas selle ka teistele. Tüdrukud andsid mulle teada ka oma plaanidest. Ega ma algul ei saanudki aru, mida nad plaanisid. Kui me loengus tutvusime erinevate programmide ja võimalustega, oli ka minul tööprotsess arusaadavam.
Ekraanipildi tegid tüdrukud veebipõhise tarkvaraga screencast-o-matic´uga, teksti salvestasid nad sülearvuti sisseehitatud mikrofoniga.
Heli ja pildi monteerimise juures olin ka mina. Kasutasime selleks Movie Maker programmi.

Plussid ja miinused
Kui ma algul ei kujutanud ette, mida tegema peab, siis kogu protsessi rahulikult läbi tehes sai asi selgemaks.
Tegin ka märkmeid - nende abil oskan juba ise edasi pusida.
Tüdrukud olid kohusetundlikud ja arvestasid ka minu arvamusega. Sellepärast usaldasin filmimise ja lindistamise nendele.
Protsessi algul oli pealeloetud hääl liiga vaikne. Kuid Vimeost kuulates oli kõik OK.
Eriti meeldis mulle pealelugeja rahulik ja mahe hääl.

Meie klipiga saate tutvuda siin

Sotsiaalmeedia võimalused lasteaia õppeprotsessis

Kodutöö
Kogenud veebi-professionaal Kaupo Kalda märgib oma blogis, et "sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadustel".
Eestis enam kasutatavad sotsiaalmeedia keskkonnad on

• Facebook
• Youtube
• Twitter
• foorumid, blogid, kommentaariumid jms

Kristjan Kostabi annab oma artiklis "Riigiasutused sotsiaalmeedias: mida kasutajad ootavad?" teada, et "sotsiaalmeedia on tehnoloogia ja keskkondade kogum, mis võimaldab sotsiaalsetel gruppidel üleilmset dialoogi pidada".

Ta toob välja kolm strateegiat, kuidas sotsiaalmeedia toimib:

• Saadetakse sõnum teatud sihtrühmale.
• Eelneva stateegiaga tuuakse auditoorium tagasi kodulehe ja uudiste juurde.
• Info liigub sihtrühma ja kodulehe loojate vahel.

Tehes järeldusi loetud artiklitest, arvan, et tänapäeval pakub sotsiaalmeedia lasteaias mitmeid võimalusi. 

• Lasteaiad on loonud oma kodulehed.
• Lastevanemad ja lasteasutuse töötajad suhtlevad sotsiaalvõrgustikes.
• Facebookis on kinnised grupid, kus reklaamitakse uusi üritusi, antakse infot tehtud tegevustest, arutatakse probleeme, suheldakse niisama.
• Ettevõtted leiavad sobiva sihtgrupi ja avaldavad reklaame. Selle tulemusena leiavad õpetajad kergemini neile sobivaid koolitusi, üritusi ja lastele sobivaid õppevahendeid.

Ka arvan, et sotsiaalmeedia pakub lasteaias õpetamiseks ja õppimiseks mitmekülgseid võimalusi:

• Facebookis on loodud lasteaednikele suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks mitmeid gruppe: Lasteaednikud, Lasteaednike ideed, Eesti Lasteaednike Liit.
• Õppetööd rikastavad Facebookis reklaamitud käsitöö lehekülgedelt saadud ideed: I creative Ideas.
• Youtubeś on võimalus vaadata, kuulata õppefilme, laule ja samuti avaldada õpetaja omaloomingut.

Toon välja mõned sotsiaalmeedia kasutamise ohud lasteaias:

• Isikliku info avaldamine, mille tagajärgi ei osata näha.
• Lasteaiaõpetajate madal teadlikkus ja vähesed oskused.
• Isikukaitse seaduse rikkumine: laste piltide avaldamine ilma vanemate nõusolekuta.
• Autoriõiguste rikkumine.
• Õpetaja sunnib lapsevanemat looma kontot sotsiaalmeedia võrgustikku.
• Lapsed on reklaamidele vastuvõtlikud.
• Lapsed satuvad ebasobiva infoga lehekülgedele.
• Sõbra mõiste kaotab oma sisu ja tähenduse.

Kasutatud allikad:

http://www.okia.ee/blog/2009/11/mis-on-sotsiaalne-meedia-ja-turundamine-sotsiaalmeedias/

http://www.okia.ee/blog/2013/03/sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16394

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Loengus tegin kokkuvõtte praktika lasteaia õpikeskkondadest.
Küsitlesin 6 lasteaiaõpetajat, 6 lastevanemat ja 6 last.
Lastega tegin küsitluse intervjuu vormis. Lastevanemate ja õpetajatega viisin läbi osaliselt intervjuu ja kellel oli kiire - ankeetintervjuu.
Vastused märkisin üles pastaka ja paberi abil. Kasutasin seda meetodit, kuna tean, et paljud meie pedagoogid ei vasta kirjadele, kuid silmast- silma vestluses osalevad meelsasti.
Küsisin milliseid interneti keskkondi nad kasutavad kõige enam. Praegu mõtlen, et oleks võinud selle küsimuse kitsendada, milliseid interneti keskkondi nad kasutavad seoses lasteaiaga.

Õpikeskkondi kasutavad meie lasteaia õpetajad aktiivsemalt: info otsimiseks, suhtlemiseks, õppetegevustes kasutamiseks, uudiste lugemiseks, õppimiseks.

Kõige enam kasutatakse 

• google´i otsingut
• facebooki
• gmaili ja rühma maili
• kodulehti (lasteaia, valla, eriala liitude)
• youtube
• delfi
• pank

Veidi vähem külastatakse

• getwapps
• lastekas.ee
• lasteaed.net
• postimees
• hot.ee

Üks õpetaja märkis, et loeb talle saadetud meile, kuid ise saata ei oska.

Lapsevanemad kasutavad kõige enam järgmisi interneti keskkondi:

• facebook
• gmail
• youtube
• google otsing
• lastekas.ee

Käiakse ka lehtedel:

• interneti turundus ja kodulehe tegemine
• kodulehed
• delfi uudised
• ajalehed
• pank

Lapsed kasutavad internetti peamiselt mängude mängimiseks

• solnet.ee
• mudila.ee
• mängukoobas
• memori
• tetris
• pussle
• pildimäng
• värvimine
• my craft 
• taksomäng
• angry birds games
• majade ehitamine
• pou eest hoolitsemine

Peale mängude kuulavad lapsed Youtubeś muusikat ja vaatavad multifilme.

Mõned lapsed kodus eriti arvutis ei käi:

• ema ei luba
• arst ei luba (silmad)
• issi pani interneti lukku
• üks laps arvas, et arvuti on igav

Küsitlus ei olnud raske, ega ka keeruline. Lihtsate hulka ma ei liigitaks seda samuti, kuna ajakulu oli suur.

Siiski juhtus minuga järgmine lugu. Läksin ühte rühma intervjuule. Sisse astudes märkasin kohe kohvilauda. Ups!!! Olen ühe sünnipäeva maha maganud. Teised küsisid, et mis põhjusel siis mina tulin??? Kui olin veidi häbenenud, sünnipäevalast õnnitlenud, kohvi joonud ning jutud rääkinud - sain lõpuks ka intervjuu kätte!!!